Reisikaubandus – reisilaagrid vastavalt Gewerbeordnungi (GewO) paragrahvile 56a

Kas olete reisi visiitkaardi omanik ja soovite matkalaagrit korraldada? [Siis saate matkalaagri üritusele kandideerida siin.] (/taotlus/reisitööstus/)

Mis on matkalaager?

Wanderlager § 56a GewO tähenduses on müügiüritused, kus kauplejad pakuvad kaupu või teenuseid müügiks või võtavad vastu tellimusi väljaspool oma tavalist kaubandusettevõtet (või ilma selleta) ajutiselt kindlaksmääratud müügikohast. Näiteks kohvireise peetakse matkalaagriteks. Seda tüüpi sündmuste suhtes kohaldatakse reisitööstuse eeskirju (§§ 55 ff. GewO).

Millised on matkalaagri näited?

Ajutine müük, nt teiste ettevõtete müügi- ja müügisalongides, telkides, ajutiselt vabades kauplustes, hotellides ja restoranides, linnahallides ja muudes saalides (eelkõige ka nn kohvireiside puhul), aga ka veoautode, laevade või muude sõidukite müük on matkalaagrid. Ei ole oluline, kas kaup antakse kliendile üle kohe või hiljem. Sama kehtib ka teenuste turustamise kohta – jällegi ei ole oluline, kas kliendid broneerivad reisi näiteks kohe müügiürituse ajal või alles hiljem.

Millal on matkalaagri puhul teavitamiskohustus?

Teatamiskohustus kehtib alates 28. maist 2022 üksnes juhul, kui matkalaager kuulutatakse avalikult välja ning osalejate saabumist ja lahkumist korraldab korraldaja (või korraldaja nimel) (§ 56a Abs. 2 Nr. 1 ja 2 GewO).

Teade laagri kohta tuleb esitada hiljemalt neli nädalat enne laagri algust ürituse toimumise koha eest vastutavale asutusele (äri- või avaliku korra büroole). Välismaal toimuva ürituse puhul tuleb reklaam esitada korraldajate asukohajärgsele asutusele.

Millal on see avalik teadaanne?

Avalik teadaanne on näiteks siis, kui reklaam on suunatud määramata arvule isikutele, kes ei ole kaupleja(te)ga isiklikult seotud. Avalikkus on teadaanne, isegi kui see on suunatud ainult vähestele inimestele, kes peaksid tegutsema mitmekordistajatena. Teateid saab teha plakatite, ajalehereklaamide, ringkirjade, jaotusmaterjalide, tänava hüüete, raadio- ja televisiooniteadete, isiklike kutsete jms kaudu. Isiklikke kutseid nn klubiliikmetele või preemiaklientidele käsitatakse samuti avalike teadaannetena, kui kutsutud isikutel on sõnaselgelt lubatud kaasa võtta.

Mida tuleb märkida rändlaagrite avalikus teadaandes?

Vastavalt paragrahvile 56a Abs. 4 GewO peab avalik teadaanne sisaldama järgmist teavet:

• Korraldajate nimed, tegevuskoha aadress ning kontaktandmed, mis võimaldavad kiiret ja vahetut suhtlemist korraldajatega (telefoninumber ja e-posti aadress)
• Laagris müüdavate kaupade või teenuste konkreetne liik
• Ürituse toimumiskoht
  Tuleb märkida, et tegemist on müügiüritusega, mitte üksnes teabeüritusega.
• Teave taganemisõiguse kohta kergesti loetavas kirjas

Avalikus teadaandes on keelatud järgmised esemed**:

• Teave tasuta annetuste, näiteks kaupade, teenuste, võistluste, loosimiste, vautšerite, loosimiste või degusteerimiste kohta

Millist teavet tuleb matkalaagrite väljapanekul esitada?

GewO § 56c lõike 3 kohaselt peab pädevale asutusele esitatav teade sisaldama järgmist teavet:

• Ürituse toimumiskoht (täpse aadressiga), kuupäev ja kellaaeg (sh lahtiolekuajad)

• Korraldajate nimi ja elu- või tegevuskoha aadress, juriidiliste isikute puhul lisaks õiguslik vorm ja esindusõigus
  selle isiku nimi ja elu- või tegevuskoha aadress, kelle nimel kaupu või teenuseid turustatakse;

• kontaktandmed, mis võimaldavad kiiret ja vahetut suhtlemist korraldajatega (telefoninumber ja e-posti aadress)
  Viide äriregistrile, ühistute registrile või ühistute registrile ja vastav registreerimisnumber (kui see on olemas)

• Kavandatava avaliku teadaande sõnastus ja vorm

• Kui üritust juhivad volitatud esindajad, tuleb neile anda nimi
  Matkalaagreid võivad hallata ainult kuulutuses nimetatud korraldajad või volitatud esindajad kirjalikult. Kui esindajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana, vajavad nad ka reisi visiitkaarti.

• Vastavate reisi visiitkaartide koopiad tuleb põhimõtteliselt esitada pädevale asutusele koos teatega laagri kohta.

Lisaks üldistele konkurentsieeskirjadele uuritakse eelkõige seda, kas on järgitud keeldu kuulutada välja tasuta annetusi ja teenuseid (näiteks reisitšekkide kinnitamine või lubamine, tasuta toidu ja jookide pakkumine) või võistlusi. Rikkumised toovad tavaliselt kaasa ürituse ametliku keelustamise, kui vastavaid reklaamväiteid ei muudeta aegsasti enne ürituse algust.

Kes vajab matkalaagri korraldamisel reisi visiitkaarti?

Matkalaagrite korraldajad on kohustatud omama reisi visiitkaarti ja kandma seda selle teostamisel kaasas (§ 60c Abs. 1 GewO). Kui on töötajaid, kes töötavad nimel, peavad nad kaasas kandma reisikaardi duplikaati või kinnitatud koopiat, tingimusel et võtate klientidega otse ühendust (§ 60c Abs. 2 GewO).

Kui korraldajad kasutavad matkalaagris liikumiseks füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevaid ettevõtjaid, peab neil olema ka reisi visiitkaart. Juriidiliste isikute puhul nõuavad nii volitatud esindajad (nt osaühingu tegevjuhid) kui ka teised osaühingu töötajad, kes peavad klientidega ühendust võtma, reisi visiitkaardi duplikaati või kinnitatud koopiat. Taotluse korral tuleb reisi visiitkaart või veetav kaup esitada pädevatele asutustele või ametnikele (§ 60c Abs. 1 GewO). Pädevad asutused või ametnikud võivad nõuda tegevuse lõpetamist kuni reisi visiitkaardi, duplikaadi või kinnitatud koopia saamiseni.

Mida ma pean töötajatega arvestama?

Reisi visiitkaardi omanikud peavad arvestama ka sellega, et reisibüroosse võivad tööle võtta või tööle võtta ainult vajaliku usaldusväärsusega töötajad. Vastasel juhul võib pädev asutus keelata isiku töötamise reisitööstuses (§ 60 GewO).

Mida tähendab „püsikauplus“?

Mõiste „püsikauplus“ (§ 56a Abs. 1 S. 1) viitab näiteks sõidukite puhul mitte sõiduki konstruktsioonile kauplusena ja selle seosele maapinnaga, vaid sõiduki seisundile kauba müügi ajal. Sõiduk peab turustamise ajal, st mitte liikudes, olema paigal või liikumatu.

Millised teenused või kaubad on keelatud?

Punktide 56a Abs. 6 GewO kohaselt on matkalaagris keelatud järgmiste teenuste või kaupade turustamine või vahendamine:

• Rahaline abi
• finantsinvesteeringud paragrahvide 34f Abs. 1 GewO tähenduses
• Kindlustuslepingud
  Hoonete säästulepingud
• tarbimislaenu kinnisvaralepingud paragrahvide 34i Abs. 1 GewO tähenduses
• Meditsiiniseadmed vastavalt paragrahvile 56c Abs. 6 No. 2 GewO
  Toidulisandid toidulisandite määruse § 1 Abs. 1 tähenduses