Õiguskaitsevahendid

Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, kui vaidluse eset tuleb pädevate asutuste ja teenuseosutajate vahel selgitada.

Amet lisab oma haldusotsusele kaebuse. Käesolev kaebus sisaldab teavet selle kohta, kas ja kuidas saab haldusotsust menetleda. Peamised ametlikud õiguskaitsevahendid on vaidlustamine ja halduskohtule esitatud kaebus. Kui haldusotsusele ei ole lisatud teavet õiguskaitsevahendite kohta, võib õiguskaitsevahendeid taotleda pädevalt asutuselt. Teise võimalusena võib need tuletada ka asjakohasest menetlusõigusest. Arvesse tuleb võtta eritähtaegu.

Vastulause tulemusel vaatab pädev asutus vaidlustatud otsuse uuesti läbi ja edastab vastulause esitajale vastulause tulemuse.

Pädevale halduskohtule võib esitada kaebuse haldusotsuste peale, mille puhul ei ole vastulausemenetlust ette nähtud, või vastulausete peale. Kaebuse kohta teeb otsuse pädev kohus. Kaebuse laad sõltub kaebaja murest (näiteks haldusakti tühistamine või haldusakti esitamata jätmine/esitamine). Üksikasjalik teave meetme kohta on kättesaadav aadressil Justizportal NRW. Lisateavet leiab [föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi] veebisaidilt (https://www.bmj.de/DE/themen/themen_node.html).

Kiireloomulistel juhtudel on samuti võimalik taotleda kohtult kiireloomulist otsust, et ajutiselt tagada ohustatud õigus. Lisateavet selle menetluse kohta leiab [Justizportal NRW] veebisaidilt (https://www.justiz.nrw.de/).

Kaebuste esitamise kord on sätestatud asjaomastes eeskirjades. Riigipõhised õigusaktid on kättesaadavad Nordrhein-Westfaleni liidumaa veebisaidil „recht.nrw.de“.
[Teave siseriiklike õigusaktide kohta on kättesaadav siin] (https://www.gesetze-im-internet.de/).

Lisateavet muu hulgas kohtualluvuse struktuuri kohta leiab [Nordrhein-Westfaleni liidumaa õigusportaalist] (https://www.justiz.nrw.de/). Individuaalsete tehniliste terminite selgitused on esitatud punktis [„Õigus A-st Z-ni”] (https://www.justiz.nrw.de/BS/recht_a_z/index.php).

Tsiviilõigus reguleerib eraõiguslike võrdsete füüsiliste ja/või juriidiliste isikute vahelisi vaidlusi. Esiteks hõlmab tsiviilõigus üldist eraõigust, mida reguleerib peamiselt tsiviilseadustik (BGB). See hõlmab järgmisi õigusvaldkondi:

Üldosa (nt õigus- ja teovõime)
Võlaõigus (nt müügi-, töö- ja teenusleping)

• Asjaõigus (nt maa ostmine)
• Perekonnaõigus (nt abielu)
• Pärimisõigus (nt testaatori reguleerimine)

Lisaks on tsiviilõigusele omistatud ka tootevastutuse seadus (ProdHG), elamukinnisvara seadus (WEG) ja registreeritud kooselu seadus (LPartG).

Eraõiguslik eriõigus viitab õigusvaldkondadele, mida kohaldatakse ainult piiratud isikute rühma suhtes. Need hõlmavad muu hulgas järgmist:

äri- ja äriühinguõigus (HGB, GmbHG, AktienG)

• Tööõigus (tööandja ja töötaja vaheliste õiguste reguleerimine)
• Konkurentsiõigus (nt konkurentsiõigus, kaubamärgiõigus)
  Rahvusvaheline eraõigus (siseriikliku õiguse kohaldamise reguleerimine kollisiooni korral)

Tsiviilvaidluste lahendamine toimub tsiviilkohtutes (tavaline kohtualluvus). Menetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (ZPO). Sõltuvalt vaidluse väärtusest on esimeses astmes pädev kas kohalik kohus (AG) või piirkondlik kohus (LG). Teises astmes on pädevad Landgericht (esimese astme kohus) või Oberlandesgericht (liidumaa kõrgeim üldkohus) (OLG) ja viimati Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus). Lisaks on töökohtud eraldi pädevuses. Ülevaade tava- ja tööõiguse jurisdiktsioonidest on kättesaadav siin (https://www.justiz.nrw.de/BS/wege_justiz/index.php#2).

Üldjuhul määrab kohtute territoriaalse pädevuse võlgniku alaline elu- või asukoht. Üksikasjalik teave tsiviilkohtumenetluse kohta on kättesaadav [Justizportal NRW] veebisaidil (https://www.justiz.nrw.de/).

Maksekäsumenetlus pakub võimalust pöörata rahalise nõude tasumise õigus täitmisele lihtsustatud viisil. [Lisateave menetluse kohta on kättesaadav siin] (https://www.justiz.nrw.de/BS/lebenslagen/zivilrecht/Mahnverfahren/index.php).

Kui kohtumenetlust ei saa rahastada omavahenditest, on teatavatel tingimustel võimalik taotleda kohtult tasuta õigusabi (https://www.justiz.nrw.de/BS/lebenslagen/verwaltungsrecht/pkh_text/pkh/index.php).

Võimalik on ka vaidluste kohtuväline lahendamine. Lisateavet leiab siit (https://www.justiz.nrw.de/BS/recht_a_z/A/Au_ergerichtliche_Streitschlichtung/index.php).

Tsiviilvaidlusi saab lahendada ka vahenduse teel. [Seda menetlust kirjeldatakse siin] (https://www.justiz.nrw.de/BS/lebenslagen/verfahren_u_prozess/mediation/index.php).

[Teave tarbijakaitse ja kontaktpunktide kohta on kättesaadav siin] (https://www.justiz.nrw/BS/consumer protection/index.php).

Lisaks vastavatele tehnilistele seadustele tuleb kohtumenetluses järgida järgmisi menetlusnorme:

• Avalik-õiguslike vaidluste korral halduskohtumenetluse seadustik (VwGO) ja haldusmenetluse seadus (VwVfG)
• Tsiviilvaidlustes tsiviilkohtumenetluse seadustik (ZPO)
• Töövaidluste korral töökohtu seadus (ArbGG)
• Sotsiaalkohtuvaidluste korral sotsiaalseadustiku kümnes raamat (SGB X) ja sotsiaalkohtu seadus (SGG)
• Maksuvaidlustes maksuseadustik (AO) ja maksukohtu seadustik (FGO)